Minu soovitused

Siia leheküljele riputan linke ja vihjeid asjade kohta, mille kasutamisega ise väga rahul olen ning mida julgen sinulegi soovitada. Mis on "asjad"? "Asjad" võib olla kõik mõttesüsteemist sulepeani.


McKinsey Quarterly ja Stanford Social Innovation Review on kaks allikat, mida soovitan kõikidele kodanikeühenduste juhtidele. McKinsey Quarterly on maailma ühe juhtiva konsultatsioonibüroo McKinsey & Company kvartaalne tasuta e-uudiskiri, mis avaldab sageli väga häid artikleid kodanikeühenduste strateegilisest juhtimisest. Artiklid pole ainult teoreetilised, praktiliseks aluseks on paljude McKinsey konsultantide poolt regulaarselt tehtav pro bono töö kodanikeühenduste juures üle maailma.
SSI Review on sotsiaalsektori uuendustele keskenduv väga sisukas ajakiri, mida annab välja Stanford Graduate School of Business. SSI Review sisaldab arutlevaid artikleid kodanikeühenduste ja sotsiaalvaldkonna muutuste ja arengutrendide kohta, strateegilise juhtimise analüüse ja best-practice näiteid sotsiaalsetest ettevõtetest üle maailma. Kindlasti tellimise raha väärt, aga otse Eestisse tellimist nad ei võimalda. Tuleb tellida läbi mõne Eestis välisajakirjanduse tellimise teenust pakkuva ettevõtte.

Social Innovation Conversations on lehekülg Internetis, kus saab tasuta kuulata maailma juhtivate mõtlejate ja tegijate loenguid sotsiaalse innovatsiooni kohta. Mis on sotsiaalne ettevõtlus? Kuidas luua toimivat ettevõtte sotsiaalse vastutustunde programmi? Millised on mittetulundusühingute juhtimise parimad praktikad? Eesti keeles ja meie inimeste meeles on enamus nendest küsimustest ja terminitest uued ning ei seostu veel konkreetsete mälupiltide ja arusaamadega. Social Innovation Conversations pakub loenguid nende teemade avamiseks.


Otsid õdusat kohvikut? Kohta, kus saaks nautida head espressot ja samal ajal arvutiga töötada? Mina aeg-ajalt otsin ja kohving.ee on sellisteks hetkedeks loodud. Suur andmebaas kõikvõimalike kohvi- ja teejoomise kohtadega, lisainfoks külastajate kommentaarid, märked WiFi olemasolu, kohvi kaasaostmise võimaluste jpm kohta.


Võõrkeelsete raamatute valik Eesti raamatukauplustes on enamasti väga piiratud, mis muudab asendamatuks abiliseks Interneti raamatukauplused. Krisostomus on parim viis tellida Eestisse Amazoni jt. Interneti raamatukaupluste raamatuid. Amazonist otse ostes tuleb maksta tollimaksu ja raamatule kuhugi tollilattu järgi minna. Kriso hind koos raamatu koju toomisega on sageli odavam kui raamatu jaekliendi hind Amazonis. Teenindus on alati olnud väga sõbralik ja abivalmis. Nad on otsinud välja mulle sobivaid kasutatud raamatuid, tellimusi tühistanud ja teiste probleemidega väga rahulikult ja meeldivalt tegelenud. Soovitan soojalt!


Heateo Päevik: mõtteid sellest, kuidas aidata kaasa positiivsete muutuste sünnile Eesti ühiskonnas.


Olin pikka aega IE kasutaja (al. IE 3.0) ning pidevalt maadlesin turvauuendustega. Firefox on turvalisem ja ilusam. Kasutamisel vahet peaaegu ei märka. Olen mõnes enda poolt adminnitavas arvutis vahetanud IE Firefoxi vastu nii, et kasutajad ei ole isegi aru saanud, et nad teist lehitsejat kasutavad. Julgen kindlasti soovitada, ainsaks probleemiks on veidi pikk laadimisaeg WinXP Pro puhul.


Tänaseks pole vist küll enam kedagi jäänud, kes kahtleks ID-kaardi vajalikkuses. Tegin kaardi üsna kohe peale seda, kui digiallkirjade andmine võimalikuks sai ning olen tänaseni rahuolev kasutaja. E-panga koodikaart on kusagil sahtlinurgas juba väga paksu tolmukihi all, mingit kalkulaatori vidinat ei pea samuti kaasas kandma. Lisaks kasutan tihti ID-piletit, ID-kaarti visuaalse isikutuvastusvahendina, allkirjastan digitaalselt lepinguid ja e-kirju, login sisse ID-kaarti toetavatele veegilehekülgedele. Investeering on minimaalne (kaardi hind + ID kaardi stardipakett), kasu aja- ning kulukokkuhoiu mõttes arvestatav. Tahtmisest on asi kinni. Kui rahast, loodusest ja eelkõige oma ajast kahju ei ole, võib muidugi autoga teise linna otsa sõita äripartneriga lepingut allkirjastama või registrisse dokumente esitama. Kui aeg on loetud, saab ID-kaardiga kordades kiiremini. Mobiil-ID teeb asja veel eriti mugavaks, isegi kaardilugejat pole enam vaja. Soovitan soojalt.


Otsustasin eelmisel aastal, et hr Gates ja muu Microsofti rahvas on juba piisavalt varakad ilma, et nad minu pealt lisa peaksid teenima. Varastada ka ei taha ja nii läksingi üle oma sülearvutis Ubuntu operatsioonisüsteemile (Windowsi asemel) ja OpenOffice.org kontoripaketile MS Office asemel. Alguses tundus termin "Linux" natuke hirmutav, olin ju DOS/Windwos keskkondades üles kasvanud. Peagi sai selgeks, et selleks polnud mingit põhjust. Ubuntu ei jookse kokku, töötab kiiremini kui Windows (eriti võrreldes Vistaga), on visuaalselt ilusam kui Vista, maksab 0 krooni ning viirusetõrjetarkvara pole samuti vaja - Linuxis lihtsalt pole viiruseid. Täiesti keskmiste oskustega arvutikasutaja saab Ubuntuga probleemideta hakkama - proovige järgi.


Mobiilse töötamise asendamatuteks abilisteks on Google Calendar ja GooSync. Google Calendari abil haldan oma aega. Võimaldab mul jagada oma kalendrit koostööpartneritele vaatamiseks üle Interneti, saata kutseid koosolekutele, näidata avalikult oma hõivatud aegasid jne. Paberkalender on juba mitu aastat ajalugu, sest ei võimalda ühtegi eespoolnimetatud tegevustest.
Goosync on väike (tasuta) lisateenus, mis hoiab pidevalt minu Google kalendrit ja telefonikalendrit sünkroniseerituna. Piisab mul vaid lisada oma telefonikalendrisse kohtumine, kui juba näevad koostööpartnerid reaalajas üle Interneti oma kontoris, et see aeg on mul hõivatud ning sinna enam muid tegevusi minuga kokku leppida ei saa. Töötab nagu unenäos. Sünkroniseerimine on mõistagi mõlemasuunaline ehk siis ma ei pea olema arvuti juures, et oma kalendrit näha, kõik paistab mulle ka telefoni ekraanilt.